Olen juba pikalt mõelnud, et kuidas suuta mäletada laste kasvamisi ja nende ulakusi. Ei suuda küll kuidagi järge pidada ja vajalikul ajahetkel kuskilt mingisugust märkmikku haarata. Kas tõesti saab minust blogija ema? No tundub, et midagi muud ei jää lihtsalt üle.
Ester on hetkel 3 a. ja 2 kuud vana.
Erik on hetkel 1. a ja 1 kuu vana.
Stella on hetkel täpselt 5-aastane.
Ester ütleb:
pasgetid -> spagetid
aabits
Üldiselt räägib Ester nagu täiskasvanud inimene juba. Kui keegi talle midagi jutu peale ei kosta, siis tuleb täpselt sama tekst kordamisele ja nii jätkuvalt kuni keegi talle vastab midagi. Väga väärt oskus ja kannatus, kas pole?
Erik ütleb: emmä, emmä, emmä. Kätega oskab sõrmega suunda näidata asjade poole, mis teda huvitavad parasjagu, lehvitada kui keegi lahkub ja emme ütleb "da-da!". Lalinat tuleb palju, kuid emme on rumal ja ei saa veel üldse mitte aru kontekstist.
Lisan veel ka täna tehtud foto, et oleks kohe asjakohane silm peale visata, et kuidas need pisikesed marakratid siis hetkel välja näevad.
